Algul ERNIsse tulles, ei teadnud ma üldse, mida oodata. Lisaks olin veel esimesed paar tundi puudunud, seega ei saanud ma alguses kohe mitte midagi aru. Kuid umbes poole tunni jooksul hakkasin üldisest teemast aru saama ja ka sellest, miks meil selline kursus on. Ma olin positiivselt üllatunud, sest minu arvates on see ülihea idee laiendada gümnasistide silmaringi 20nendate kirjanduse kohta. Kursus mulle meeldis väga, kogu aeg oli huvitav ja lõbus. Sai oma arvamust avaldada, ei olnud sellist tüüpilist koolistressi.
ERNIs õpitud 20. aastate kirjandus kinnistas mulle seda, mida oli juba varem arvanud. Eesti rahvuskultuur ja kirjandus oli veel lapsekingades ja seda tuli nüüd omariikluse korral jõudsalt arendama hakata. Uus oli mulle see, kui huvitavad ja head tolle aja tekstid olid. Tõesti, kui ma saaksin valida ajalehe ERNI artiklitega või tänapäevaste Pulleritsu stiilis artiklitega, siis ma valiks kindlasi selle pea 90 aastase variandi.
Ma arvan, et kogu selle positiivse emotsiooniga jääb mulle ERNIst paljutki meelde. Eriti meeldisid mulle Johannes Vares-Barbaruse kubistlikud luuletused. Need olid kuidagi huvitavalt trikke täis ja tagamõttega. Samuti meeldis mulle August Gailiti "Purpurne surm". Ma ei saa küll temaga nõustuda, sest minu arust ei saa inimesi niimoodi liigitada, kuid siiski oli see väga huvitav liigitus ja terve tekst oli üpris põnevas ja kummalises keeles kirjutatud.
Viimase sõnana ütlen, et ma täiesti kindlasti pöördun kunagi www.kirmus.ee/erni-sse tagasi. Sellepärast, et see oli lihtsalt väga normaalne koht ja ma jõudsin sealt läbi lugeda vaid väikse osa (ja ma puudusin ka täiega).
No comments:
Post a Comment